Tartu murre on häälduse põhijoonte poolest lähedane Mulgi murdele. Ninahäälikute ehk nasaalide ja liikvidate järel esineb lühike sulghäälik (mâld `maalt` tūlde `tuulte`). See joon on sarnane Lääne-Mulgi hääldusarengule. (Saar, n.d.)
Tartu murres on de-sisseütlev, küläde ’külla’, Eitavas kõnes samuti pöördelõpud, es tuleva ’nad ei tulnud’, Demontratiivpronoomenites lähedase ja kauge vastandus: sii ’see’ ja nii-nee ’need’ ning tuu ’too’ ja nuu ’nood’. Ka i- mitmus on säilinud üsna hästi. Iseärasusteks on tugevaastmeline vokaalmitmus. (Sulev Iva).
Tänapäeval kõige rohkem kirjanduses tartu keelt kasutab Mats Traat. Mitte keegi teine ja mitte kunagi teises ilukirjanduslikus tekstides polnud Tartu keel kasutanud nii palju kui see on kasutanud Mats Traadi teostes. (Velsker, nd). Kui praegu püütakse Võru, Setu ja Mulgi murdeid sailitada ja elustada, siis Tartu murde kahjuks toetamiseks eraldi liikumist ei ole. (Universitas Tartuensis, 2012). Seni on tartu keelt uuritud ebaloomulikult vähe. Puuduvat ka tartu keele sõnaraamat, häälikulugu, grammatika jt keelest ülevaate saamiseks hädavajalikud teosed. Kahjuks Tartu keel on ohus.
…